Info Saksamaa kohta

© Shutterstock/GagliardiImages

Saksamaa asub Euroopa südames. Ta on territooriumilt Euroopa suuruselt neljas riik ning teda iseloomustavad kõrge tootlikkus, tipptehnoloogia ning kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud. Keskne asukoht võimaldab probleemideta ühendust teiste riikidega, aluse selleks loovad kõrgelt arenenud teede ja raudteede võrk ning laeva- ja lennuliiklus. Saksamaa suurima käibega tööstusharude hulka kuuluvad autotööstus, masinaehitus ja elektrotehnika.

Saksamaa

  • Faktid
  • Majandus
  • Taristu
  • Infrastruktuur

Faktid

  • Pindala: 357.050 km²
  • Elanike arv: 82,2 miljonit (2017)
  • Rahvastikutihedus 226,1 inimest km² kohta
  • Naaberriigid: Belgia, Taani, Prantsusmaa, Luksemburg, Holland, Šveits, Austria, Poola, Tšehhi
  • Pealinn: Berliin, umbes 3,5 miljonit elanikku (2015)
  • Rahaühik: alates 1.1.2002 euro, enne seda Saksa mark

Riigi- / valitsemisvorm demokraatlik parlamentaarne liit­vabariik

  • Riigipea liidupresident Frank-Walter Steinmeier (alates 2017. a märtsist)
  • Valitsuse juht liidukantsler Angela Merkel (alates 2005. a. novembrist)
  • Välisminister SLV välisminister Sigmar Gabriel (alates 2017. a jaanuarist)
  • Parlament: Saksamaa Liidupäev, 630 saadikut valitakse neljaks aastaks

Majandus

  • SKT: 3 132,7 miljardit eurot (2016)
  • Majanduskasv 2016: 1,9% (prognoos: 2017: 1,4%; 2018: 1,7%)
  • Inflatsioonimäär 2016: 0,4% (prognoos: 2017: 1,4%; 2018: 1,5%)
  • Investeeringute määr 2015: 19,9% (prognoos: 2016: 20,0%; 2017: 20,1%; 2018: 20,3%)
  • Töötuse määr 6,1% (prognoos: 2017: 6,2%)
  • Import 2016: 1 206,9 miljardit eurot
  • Eksport 2016: 1 207 miljardit eurot
  • Väliskaubanduse kvoot 2016: 84,4%
  • Ekspordikvoot 2016: 46%
  • Ease of Doing Business 2016: 190 evalveeritud riigist 17. kohal
  • Global Competitiveness Index 2016-2017: 138 evalveeritud riigist 5. kohal
  • Korruptsiooniindeks 2016: 176 evalveeritud riigist 10. kohal

Taristu

  • Saksamaa ajalugu - tee vaba demokraatiani - on käinud läbi paljude ajalooliste raskuste.
  • Oluline tähis on Martin Lutheri algatatud reformatsioon aastal 1517. Selle tulemusena lõhenes kirik kaheks osaks. 20. sajandit iseloomustavad kaks suurt maailmasõda, Esimene maailmasõda aastatel 1914-1918 ja Teine maailmasõda aastatel 1939-1945. Weimari Vabariigi perioodi peale Esimest maailmasõda iseloomustavad riiki kõrged sõjareparatsioonimaksed, alul majanduse hoogustumine ja seejärel kriis, esile tõusevad radikaalsed parteid. Sellel ajal ei suuda traditsioonilised parteid enam ühises programmis kokkuleppele jõuda ja peavad valitsema hädaolukorra määruste abil.
  • Et radikaalsete parteide mõju järjest kasvas, valiti riigikantsleriks Adolf Hitler. Samm-sammu haaval jätkuva programmi tulemusena oli Hitleril võimalik saavutada ainuvõim ja nii osutus tema režiim võimalikuks. Sellesse aega kuulub ka natside tugev juudivastasus, mis viis selleni, et 6 miljonit juuti suri koonduslaagrites. Peale Saksamaa kapituleerumist 8. mail 1945 olid nii Teine maailmasõda kui ka natsionaalsotsialismi aeg lõppenud. Peale Teist maailmasõda jaotasid võitjariigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Nõukogude Liit) Saksamaa okupatsioonitsoonideks, sama tehti ka pealinna Berliiniga. Selline olukord püsis aastani 1948. 1949 jagati Saksamaa kaheks osaks, Lääne-Saksamaaks ja SDV-ks.
  • Et elutingimused SDV olid oluliselt kehvemad, põgenes sealt palju inimesi läände. Et edasist rahvastikukadu vältida, tugevdati alates 1952. aastast SDV läänepiiri, Berliini müüri ehitamisega 1961. a ei olnud piiri enam võimalik ületada. Müür langes 1989. aasta novembris, kui protest SDV-s valitsevate elutingimuste suhtes paisus üha suuremaks. 3. oktoobrist 1990. a on Saksmaa ametlikult taas üks riik. Kuni tänase päevani tähistatakse sellel päeval „Saksamaa ühtsuse päeva“.

 

 

Infrastruktuur

  •  Saksamaal on küll juba praegu seoses väga hea taristuga eeliseid teiste riikide ees, ent aastani 2030 kavatsetakse sellest hoolimata taristut veelgi edasi arendada ja saneerida. See puudutab eriti kaugteid, mille abil püütakse leevendada olukorda suurlinnade piirkondades.
  • SLV valitsus annab selleks otstarbeks peaaegu 260 miljardit eurot. Sealjuures arendatakse välja ja saneeritakse eriti olemasolevaid tänavaid ja raudteid, ülejäänud raha kasutatakse uue taristu rajamiseks.
  • Saksamaa jaoks ei ole olulised mitte üksnes tänavad, vaid ka sadamad ja lennujaamad. Tuntud meresadamad on eriti Hamburgi ja Bremerhaveni sadamad. 2016. aastal oli Hamburgi sadama kogukäive 120,3t. Sellega on ta suurim Saksamaa sadam ja Euroopas kolmandal kohal, mõjutades olulisel määra SKT-d ja olles rahvusvahelise konteinerlaevanduse oluliseks keskuseks.
  • Aga ka lennuväljad on Saksa majandusele ja selle muu maailmaga ühendamisele ülimalt tähtsad. Saksamaa kaks suurimat lennuvälja asuvad Maini äärses Frankfurdis ja Münchenis. Koos Düsseldorfi ja Berliiniga on nad rahvusvahelise lennuliikluse keskusteks.