Logo Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus

Eesti

Siit leiate infot Eesti kohta.

Estland_breit.jpg

Meie büroo

Baltikumi põhjapoolseim riik hingab skandinaavia atmosfääri. Tegelikult domineeris saksa-balti kaupmeeste ülemklass 800 aastat kuni 19. sajandini avalikus elus. Isegi hilisema Vene võimu ajal jäi lääne mõju tugevaks, eriti kuna Tallinna Ülikoolis räägiti kuni 1870. aastani saksa keelt. Võib-olla see ongi põhjus, miks Eesti pärast Nõukogude Liidu lagunemist orienteerus läände ja otsis eelkõige lähedust oma põhjanaabritega. Tänu pikaajalistele ärisuhetele, kultuurisidemetele ja geograafilisele lähedusele on naaberriigid tänapäeval olulised kaubanduspartnerid. 

 

Keskendudes uuenduslikele IT- ja tööstuslahendustele, on Eesti saavutanud tehnoloogilise liidripositsiooni, mida rõhutab Euroopas esmakordselt täielikult digitaliseeritud halduse kasutuselevõtt. Samuti on digitaalprogrammide kasutamine alati kooskõlas Eesti kodanikuühiskonnaga, mis saab tänu igaühe õigusele saada juurdepääs internetile ja üle 1300 üle riigi laiali jaotatud hotspotile tegutseda digitaalsete muutuste edasiviijana. Riik ei mõtle digitaalselt mitte ainult halduses, vaid ka tööstuse digitaalses ümberkujundamises (tööstus 4.0). Esmaklassilised IT-alased teadmised ja teadus- ja arendustegevus teevad e-riigist juhtiva pakkuja küberturvalisuse, kõrgtehnoloogiliste süsteemide ja cotroll-tehnoloogiate valdkonnas. Suurepärane ökosüsteem innovatsiooni ja investeeringute jaoks on juba ammu levinud teistesse tööstussektoritesse, nagu elektrotehnika ja elektroonika, transport ja logistika ning autotööstus jätkusuutliku tööstusautomaatika näol. Atraktiivsed maksumudelid ja turuliberaalne õigusraamistik võimaldavad head äritegevust puidu- ja mööblitööstuses, paberitööstuses, toiduainetööstuses ja merenduses.

Faktid

  • Kogurahvastik: 1,3 miljonit (2024)
  • Pindala: 45 228 km² 
  • Pealinn: Tallinn
  • Naaberriigid: Läti, Venemaa, Soome (meritsi).
  • Töökeeled: Eesti, inglise, vene, soome, saksa
  • Valuuta: euro alates 1. jaanuarist 2011; varem Eesti kroon (EEK).
  • Valitsussüsteem: parlamentaarne demokraatia
    Riigipea: Vabariigi President Alar Karis, astub ametisse 11. oktoobril 2021 
  • Valitsusjuht: peaminister Kristen Michal (Eesti Reformierakonna liberaalne erakond), astub ametisse 23. juulil 2024
  • Parlament: Ühekojaline parlament „Riigikogu“, 101 saadikut.

Ökonoomia

  • SKP 2023: eurot: 41 miljardit eurot
  • SKP elaniku kohta 2023: 20 245 EUROT
  • Inflatsioonimäär 2023: 9,1%
  • Riigivõlg 2023: 19,6%
  • Töötuse määr 2023: 6,4%.
  • Import 2023: 21,1 miljardit eurot
  • Eksport 2023: 18,2 miljardit eurot
  • Ease of Doing Business 2020: 18. koht 190 hinnatud riigi seas.
  • Maailma konkurentsivõime edetabel 2024: 33. koht 67 riigi seas.
  • Korruptsiooni tajumise indeks 2023: 12. koht 180 hinnatud riigist

Infrastruktuuri

Berliinist Tallinnasse peaaegu hetkega - ja veelgi kaugemale Soome Helsingisse. See on ambitsioonika Rail Baltica raudtee ehitusprojekti idee. Idee sündis juba 2001. aastal.

Pärast mitmeid viivitusi on Rail Baltica nüüd lõpuks ometi rajale jõudnud. Alates 2025. aastast ühendab raudtee Berliini, Kaunase, Riia ja Tallinna 870 kilomeetri pikkusel kiirraudteeliinil (vähemalt 200249 km/h reisijateveol). Aastaks 2030 peaks olema suletud ka lõhe Varssaviga. Liin arendatakse Lääne-Euroopas levinud standardse 1435 mm rööpmelaiusega, mitte vanas Venemaa laias 1524 mm rööpmelaiuses, nagu Balti riikides tavaks on.

Mitmekülgse projekti eesmärk on saavutada märkimisväärne ajasääst mitte ainult reisijateveo, vaid eelkõige kaubaveo puhul. 2017. aasta alguses kirjutasid kolm Balti riiki alla Rail Baltika lepingule, milles on sätestatud täpne marsruut, tehnilised andmed ja tähtajad. EL toetab projekti CEF-programmi raames.

Ajalugu

Teise maailmasõja segaduste ajal sattus Eesti esmalt Nõukogude võimu alla, seejärel Saksa võimu alla ja lõpuks taas Nõukogude võimu alla. Nõukogude Liidu osana oli Eesti NSV edaspidi Kremli kontrolli all. Mitukümmend tuhat eestlast küüditati 1940. aasta ja Stalini surma vahel - ainuüksi 1949. aasta märtsis umbes 20 000. Moskva venestamispoliitika raames asustati ümber 200 000 vene töölist, mis on aluseks tugevale vene vähemusele riigis.

1991. aastal toimus NSVLi lagunemine ja teise Eesti Vabariigi asutamine laulva revolutsiooni raames. Alates 20. augustist 1991 on Eesti taas ametlikult iseseisev. Sellele järgnes ÜRO ja Euroopa Nõukogu ning lõpuks 2004. aastal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamine. Alates 2011. aastast kuulub Eesti euroalasse.