Logo Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus

Läti

Siit leiate infot Läti kohta.

Lettland_breit.jpg

Meie büroo

Läti kui Balti riikide keskus saab kasu suurepärasest logistilisest asukohast. Umbes 600 000 elanikuga keerukas Läti pealinn Riia on Balti riikide suuruselt teine linn (Leedu pealinna Vilniuse järel) ja ühtlasi nende tähtsaim kaubandus- ja teeninduskeskus. Lätlased armastavad jäähokit, loodust ja rahvalaule. Väidetavalt on säilinud 30 000 meloodiat ja 1,2 miljonit laulusõnu. Samal ajal oli Läti riik, mida kõige rohkem mõjutas nõukogude ümberasustamispoliitikast. Tänapäeval kuulub peaaegu 38 protsenti elanikkonnast vähemuste hulka, kusjuures venelased moodustavad venelased moodustavad suurima rühma, moodustades umbes 27 protsenti kogu elanikkonnast. Enamik neist on aastatel 1940-1990 sisserännanud või nende järeltulijad. Kõige olulisemad tööstussektorid on järgmised masinaehitus ja metallitöötlemine, puidu- ja mööblitööstus, toiduainetööstus, keemiatööstus ja tekstiilitööstus. Läti säilitab tihedat partnerlust oma naaberriikide Eesti ja Leeduga nii poliitilistes ja julgeolekuküsimustes kui ka äris ja kaubanduses julgeolekuküsimustes, samuti äri- ja kaubandusküsimustes.

Faktid

  • Kogurahvastik: 1,8 miljonit (2024)
  • Pindala: 64,589 km²
  • Pealinn: Riia
  • Naaberriigid: Leedu, Valgevene, Eesti, Venemaa.
  • ÄrikeeledLäti, inglise, vene, saksa
  • Valuuta: euro alates 1. jaanuarist 2014; varem latt (LVL)
  • Valitsussüsteem: parlamentaarne vabariik
  • Riigipea: president Edgars Rinkēvičs alates 08/07/2023
  • Valitsusjuht: peaminister Evika Siliņa alates 15/09/2023 (uus üksus)
  • Parlament: ühekojaline parlament „Saeima“, 100 saadikut.

Ökonoomia

  • SKP 2023: EUR 40 miljardit eurot
  • SKP elaniku kohta 2023: 21 440 EUROT
  • Inflatsioonimäär 2023: 9,1%
  • Riigivõlg 2023: 43,6%
  • Töötuse määr 2023: 6,5%.
  • Import 2023: 23,2 miljardit eurot
  • Eksport 2023: EUR 18,9 mld.
  • Ease of Doing Business 2020: 19. koht 190 hinnatud riigist.
  • Maailma konkurentsivõime edetabel 2024: 45. koht 67 riigi seas.
  • Korruptsiooni tajumise indeks 2023: 36. koht 180 hinnatud riigist

Infrastruktuuri

Teave järgneb.

Ajalugu

Läti „saksa“ aeg lõppes Teise maailmasõjaga pärast Saksa Reichi ja Läti vahel sõlmitud ümberasustamislepingut. Ligi 50 000 baltisakslast „repatrieeriti“ 1939. aastal Reichi. 1940. aastal okupeerisid Nõukogude väed Hitleri-Stalini pakti toel Läti. Selle tulemusena küüditati umbes 35 000 lätlast Siberisse ja ülejäänud saksa vähemus asustati ümber. Seejärel okupeeris Läti 1941. aastal Wehrmacht. Saksa okupatsioonivõimud hävitasid Läti juudi elanikkonna peaaegu täielikult ja viisid läbi arvukaid massimõrvu elanikkonna osade vastu, keda kahtlustati NSV Liiduga koostöö tegemises. 1945. aastal pöördus Vene okupatsioonivõim tagasi ja jätkas lätlaste küüditamist, vangistamist ja tapmist, mis tõi kaasa põgenike laine, kes põgenesid Saksamaale või ülemeremaadesse. Teine maailmasõda tõi väikesele riigile kaasa hiiglaslikud demograafilised ja poliitilised murrangud.

 

Need murrangud jätkusid ka nõukogude võimu ajal: NSV Liidu eesmärk oli muuta läti elanikkond vähemuseks oma riigis ja lisaks massilistele küüditamistele jätkati elanikkonna intensiivset venestamist. Enne Teist maailmasõda elas Lätis 77% lätlasi, 9% venelasi, 5% juute ja 4% sakslasi; 1989. aastal, nõukogude võimu lõppedes, oli lätlasi 52%, venelasi 34%, sakslasi ja juute 0,1%.

1990. aastal, pärast „laulvat revolutsiooni“, kuulutas Läti oma iseseisvuse taastatuks. 1991. aastal tunnustas NSVL Balti riikide iseseisvust. Läti läbis raske ümberkujundamise ja üleminekuperioodi, kuid 1990. aastate jooksul saavutas ta majandusliku tõusu ja eduka demokratiseerimise. Läti sai 2004. aastal ELi ja NATO liikmeks ning latt asendati 2014. aastal euroga.