Saksamaa asub Euroopa südames. Ta on territooriumilt Euroopa suuruselt neljas riik ning teda iseloomustavad kõrge tootlikkus, tipptehnoloogia ning kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud. Keskne asukoht võimaldab probleemideta ühendust teiste riikidega, aluse selleks loovad kõrgelt arenenud teede ja raudteede võrk ning laeva- ja lennuliiklus. Saksamaa suurima käibega tööstusharude hulka kuuluvad autotööstus, masinaehitus ja elektrotehnika.
Faktid
- Kogu elanikkond: 83,2 miljonit
- Pindala: 357 050 km ²
- Pealinn: Berliin
- Naaberriigid: Belgia, Taani, Luksemburg, Prantsusmaa, Madalmaad, Austria, Poola, Šveits, Tšehhi
- Ärikeeled: saksa keel
- Vääring: euro
- Valitsuse süsteem: demokraatlikult parlamentaarne osariik
- Riigipea: Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier, alates 2017. aasta märtsist
- Valitsusjuht: liidukantsler Olaf Scholz, alates 2021. aasta detsembrist
- Parlament: Saksamaa Bundestag, 736 parlamendiliiget, kes valiti neljaks aastaks
Ökonoomia
- SKP 2023: €4.185,6 billion
- SKP elaniku kohta 2023/2024: 49,525 euro t
- Inflatsioonimäär 2023: +5,9%
- Valitsemissektori võlg 2024 Q1: €461,4 miljardit
- Töötuse määr 10/2024: 6% (791000)
- Import 2023: €366 billion
- Eksport 2023: €1590 billion
- Ease of Doing Business: World #22
- World Competitiveness ranking 2024: World #24
- Corruption Perception Index: World #9 (78/100 skoor; 2023)
Infrastruktuur
- Saksamaal on küll juba praegu seoses väga hea taristuga eeliseid teiste riikide ees, ent aastani 2030 kavatsetakse sellest hoolimata taristut veelgi edasi arendada ja saneerida. See puudutab eriti kaugteid, mille abil püütakse leevendada olukorda suurlinnade piirkondades.
- SLV valitsus annab selleks otstarbeks peaaegu 260 miljardit eurot. Sealjuures arendatakse välja ja saneeritakse eriti olemasolevaid tänavaid ja raudteid, ülejäänud raha kasutatakse uue taristu rajamiseks.
- Saksamaa jaoks ei ole olulised mitte üksnes tänavad, vaid ka sadamad ja lennujaamad. Tuntud meresadamad on eriti Hamburgi ja Bremerhaveni sadamad. 2016. aastal oli Hamburgi sadama kogukäive 120,3t. Sellega on ta suurim Saksamaa sadam ja Euroopas kolmandal kohal, mõjutades olulisel määra SKT-d ja olles rahvusvahelise konteinerlaevanduse oluliseks keskuseks.
- Aga ka lennuväljad on Saksa majandusele ja selle muu maailmaga ühendamisele ülimalt tähtsad. Saksamaa kaks suurimat lennuvälja asuvad Maini äärses Frankfurdis ja Münchenis. Koos Düsseldorfi ja Berliiniga on nad rahvusvahelise lennuliikluse keskusteks.
Taristu
- Saksamaa ajalugu - tee vaba demokraatiani - on käinud läbi paljude ajalooliste raskuste.
- Oluline tähis on Martin Lutheri algatatud reformatsioon aastal 1517. Selle tulemusena lõhenes kirik kaheks osaks. 20. sajandit iseloomustavad kaks suurt maailmasõda, Esimene maailmasõda aastatel 1914-1918 ja Teine maailmasõda aastatel 1939-1945. Weimari Vabariigi perioodi peale Esimest maailmasõda iseloomustavad riiki kõrged sõjareparatsioonimaksed, alul majanduse hoogustumine ja seejärel kriis, esile tõusevad radikaalsed parteid. Sellel ajal ei suuda traditsioonilised parteid enam ühises programmis kokkuleppele jõuda ja peavad valitsema hädaolukorra määruste abil.
- Et radikaalsete parteide mõju järjest kasvas, valiti riigikantsleriks Adolf Hitler. Samm-sammu haaval jätkuva programmi tulemusena oli Hitleril võimalik saavutada ainuvõim ja nii osutus tema režiim võimalikuks. Sellesse aega kuulub ka natside tugev juudivastasus, mis viis selleni, et 6 miljonit juuti suri koonduslaagrites. Peale Saksamaa kapituleerumist 8. mail 1945 olid nii Teine maailmasõda kui ka natsionaalsotsialismi aeg lõppenud. Peale Teist maailmasõda jaotasid võitjariigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA ja Nõukogude Liit) Saksamaa okupatsioonitsoonideks, sama tehti ka pealinna Berliiniga. Selline olukord püsis aastani 1948. 1949 jagati Saksamaa kaheks osaks, Lääne-Saksamaaks ja SDV-ks.
- Et elutingimused SDV olid oluliselt kehvemad, põgenes sealt palju inimesi läände. Et edasist rahvastikukadu vältida, tugevdati alates 1952. aastast SDV läänepiiri, Berliini müüri ehitamisega 1961. a ei olnud piiri enam võimalik ületada. Müür langes 1989. aasta novembris, kui protest SDV-s valitsevate elutingimuste suhtes paisus üha suuremaks. 3. oktoobrist 1990. a on Saksmaa ametlikult taas üks riik. Kuni tänase päevani tähistatakse sellel päeval „Saksamaa ühtsuse päeva“.