Pressiteade
AHK uuring: Ukraina sõjal on Balti riikides nii lühi- kui ka pikaajalised tagajärjed.
Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK) viis 30. märtsist kuni 22. aprillini läbi oma liikmete iga-aastase ettevõtlusuuringu. Uuring viidi samaaegselt läbi 16-s Ida- ja Kesk-Euroopa riigis ning selles osales üle 830 ettevõtte, sealhulgas 71 ettevõtet Eestist, Lätist ja Leedust.
Selle aasta uuringus käsitleti eraldi ka Venemaa poolt Ukrainas alustatud sõja majanduslikke tagajärgi. Tulemused näitavad, et Baltikumis tegutsevad ettevõtted näevad nii lühiajalisi kui ka pikaajalisi tagajärgi oma äritegevusele.
Baltimaade ettevõtete hirmu esikohal 1 on Venemaa Ukraina sissetungi lühiajaliste tagajärgede osas energia ja tooraine kõrgemad kulud. Seda pidas suureks riskiks 67% küsitletud ettevõtetest Eestis, 77% Lätis ja 54% Leedus. 40% küsitletud Eesti ettevõtetest kardab häireid tarneahelas ja logistikas.
Venemaa poolt alustatud sõja pikaajaliste tagajärgedena näeb 1/3 küsitletud Eesti ettevõtetest muutusi transpordimarsruutides. Peaaegu sama paljud küsitletud Eesti ettevõtetest näevad, et pikemas perspektiivis lõpetab või piirab see sõda ärisuhteid teatud piirkondadega, et toimub tarnijate suurem mitmekesistumine ja maailma piirkondade majanduslik lagunemine.
Lisaks sõjale peab üle poole küsitletud Balti riikide ettevõtetest ka oskustööliste puudust üheks suurimaks riskiks oma ettevõtte tulevikule. Suur on ka mure tööjõukulude pärast - Eestis rõhutas seda riski iga teine küsitletud ettevõte.
Küsimusele, milliseid meetmeid ettevõtted on juba ette võtnud või kavatsevad võtta, et leevendada oskustööliste puuduse tagajärgi, domineerisid Eestis ettevõttesisese koolituse laiendamine ja renditööjõu suurem kasutamine ning oskustööliste värbamine välismaalt.
Küsimusele, kas kolmandatest riikidest pärit tööjõu hankimise raamtingimusi tuleks leevendada, vastas peaaegu 80% Eesti küsitletud ettevõtetest jaatavalt, neist 30% oli seisukohal, et raamtingimusi tuleks kindlasti leevendada.
Mis puudutab tööjõukulude suurenemise probleemi ulatust ettevõtetes, siis 87% Eesti küsitletud ettevõtetest pidas seda probleemiks, mis mõjutab ettevõtet kas praegu või mõjutab seda lähitulevikus. 8% vastanutest pidas seda probleemi nii tõsiseks, et nad kaaluksid isegi ümberpaigutamist, kuid valdav enamik küsitletud ettevõtetest valiksid Eesti uuesti investeerimiskohana.
Saksa-Balti Kaubanduskoda on osa Saksamaa kahepoolsete väliskaubanduskodade võrgustikust, mis hõlmab üle 90 riigi kogu maailmas. AHK on tegutsenud Balti riikides juba üle 25 aasta ja praegu on tal üle 400 liikme.