Rahvusvahelise Vestfaali rahu auhinna said 2018. aastal Balti riigid. Eesti, Läti ja Leedu pingutasid teistest EL-riikidest intensiivsemalt Euroopa ühiskonna integratsiooni nimel, põhjendas otsust Vestfaali ja Lippe majandusühenduse (Wirtschaftliche Gesellschaft für Westfalen und Lippe, WWL) žürii. Pärast iseseisvuse taastamist üheksakümnendatel on kolme riigi kodanikele rahu temaatika eriti oluline.
Esimest korda antakse preemia riikidele ja mitte poliitilistele isikutele. Auhinna võtavad riikide esindajatena vastu riigipead Kersti Kaljulaid, Raimonds Vējonis (Läti) ja Dalia Grybauskaitė (Leedu) 14. juulil Münsteris. Auhinna üleandmisele on kutsutud ka Saksamaa president Frank-Walter Steinmeier. Koos Balti riikidega saab auhinna ka skautide noorteorganisatsioon.
Auhinnafond on 100 000 eurot, mis jagatakse tavaliselt auhinna saajate vahel ning mille on välja pannud Vestfaali ettevõtjatest koosnev kuratoorium.
Rahupreemiaga tunnustatakse inimesi ja organisatsioone, kes on Euroopa ja kogu maailma võrdsuse ja rahu eeskujuks. Seniste auhinnasaajate hulgas on endised liidukantslerid Helmut Schmidt ja Helmut Kohl, endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, endine Tšehhi president Vįclav Havel, samuti Kurt Masur ja Daniel Barenboim ning rahvusvahelise kosmosejaama ISS meeskond. 2016 jagasid auhinda Jordaania kuningas Abdullah II ja rahuaktsioon Aktion Sühnezeichen Friedensdienste.
Vestfaali rahu auhind loodi 1998. aastal Vestfaali rahu 370. aastapäeva tähistamisel. Pärast seda kuulutatakse järgmine võitja välja iga kahe aasta tagant. See peaks meenutama 1648. aasta Münsteri ja Osnabrücki rahulepingut, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda.