Vaatamata Angela Merkeli toetajaskonna selgele vähenemisele Saksamaa Liidupäeva valimistel ei leia Saksa-Balti Kaubanduskoda (AHK), et Saksamaa roll Euroopas ning tihe koostöö partneritega Balti riikidest oleks ohustatud. „Merkeli Kristlikud Demokraadid on saanud taas selgesõnalise ülesande riiki juhtida,“ ütles Florian Schröder, AHK peadirektor. „Isegi kui koalitsioon moodustatakse selliste uute partnerite nagu liberaalide ja rohelistega, jääb suund majandus- ja välispoliitikas samaks. Võimalik on isegi, et mõni küsimus leiab kiiremini lahenduse.“ Schröder eeldab, et Saksamaa püsib muutusteta Euroopameelsel kursil ja säilitab järjepidevuse suhetes partnerriikidega. Kokkuvõtvalt hindab kaubanduskoda tulemust seniste valitsusparteide jaoks selgelt pärssivaks. „Arvestades tohutuid väljakutseid, millega tuli eelmistel aastatel toime tulla – eurokriis, põgenike laine ja terrorioht – jääb Saksamaa võrreldes teiste Euroopa riikidega stabiilsuse ja järjepidavuse näiteks,“ leiab Schröder.
Esialgsete lõpptulemuste kohaselt said kantsler Merkeli Kristlikud Demokraadid (CDU/CSU) 33% ja kaotasid sellega 8,6% häältest – nende halvim tulemus alates aastast 1949. Siiski jäävad nad suurimaks fraktsiooniks ja sellega esitavad kantsleri ka tulevikus. Senine valitsuspartner, Sotsiaaldemokraadid (SPD), kaotas 5,2% ja langes ajalooliselt madalaimale 20,5 protsendile. Partei esimees Martin Schulz teatas vahetult pärast valimisi, et tema partei ei ole valitsuse moodustamise jaoks saadaval ja läheb hoopis opositsiooni. Merkeli uuteks koalitsioonipartneriteks pakuvad end liberaalid (FDP) ja rohelised, kes saavutasid vastavalt 10,7% ja 8,9%. Kolmese stsenaariumi korral saavutavad nad stabiilse enamuse. Juba eelmine kristlike demokraatide kantsler Helmut Kohl juhtis riiki mitmeid aastaid koos liberaalidega. Seevastu koalitsioon koos rohelistega oleks liitvabariigi tasandil uus nähtus.
Liidupäeva valimiste võitja oli parempoolne Alternatiiv Saksamaale (AfD), kes tõmbas tähelepanu eelkõige Euroopa-vastase suuna ja Merkeli pagulaspoliitika poleemilise kriitikaga. Eelmainitu võitis eelkõige idapoolsetes liidumaades palju hääli ning sai liitvabariigis 12,6% häältega tugevuselt kolmandaks parteiks. Kriitikud näevad ultraparempoolsete edu põhjusena poliitilist lõhestatust: esmakordselt viimase 50 aasta jooksul pääses Saksa Liidupäeva partei, mis on CDUst paremal. Vaatlejad kardavad, et Saksamaa nihkub sisepoliitiliselt paremale, sest AfD ei ole tänaseni end neonatsidest ja rahvalikest arvamusliidritest piiritlenud. Partei panustab hoopiski lähedusele Euroopa parempoolsete populistidega nagu Madalmaade Geert Wilders ja Prantsusmaa Le Pen. Lisaks on parteile korduvalt ette heidetud suurt poolehoidu Venemaa valitsusele. Poliitilise spektri teises otsas sai ka vasakpartei, mis on Ida-Saksamaa endise sotsialistide partei järeltulija, ajaloo paremuselt teise tulemuse ja pääses 9,2 protsendiga taas Saksa Liidupäeva. Ka selle partei püsivalijaskond on eelkõige Ida-Saksamaal.
AfD tulemuse põhjal oodatakse, et Saksamaal lahvatab uuesti arutelu pagulaspoliitika üle. Vaatlejate analüüside põhjal iseloomustas valimiskampaaniat peamiselt hirm tuleviku ees. Saksamaa on alates 2015. aastast vastu võtnud enam kui 1 miljon pagulast, kellest enamus põgenes Süüria kodusõja eest. Ühelt poolt tõstatas see paljudele valijatele integratsiooni, samuti siseriikliku turvalisuse küsimuse. Teiselt poolt ei ole vaatamata suurenenud jõukusele ja heale majanduslikule arengule mitte kõik elanikkonna osad senise suure koalitsiooni poliitikast kasu saanud.