Eesti, Läti ja Leedu on ka 2017. aastal ühed euroala edukamatest majandustest. Suurenenud tarbimise ja investeeringute kõrval saavad Balti riigid endiselt kasu oma rahvusvahelise konkurentsivõime pidevast suurenemistest pärast 2008. aasta majanduskriisi. Seda peegeldavad hiljuti avaldatud konjunktuuriandmed ja Euroopa Keskpanga uurimus.
Eesti, Läti ja Leedu riiklike statistikaametite andmetel tõusis sisemajanduse kogutoodang (SKT) teises kvartalis Lätis 4,1% , Leedus 3,9 %. Sarnast majanduskasvu eeldavad analüütikud ka Eestis. Need näitajad on tuduvalt kõrgemad sama perioodi euroala eeldavatest keskmistest SKT-andmetest (2,1%) ja Euroopa Liidu riikide keskmisest (2,2%).
Nii jätkab konjunktuur Balti riikides kindlalt oma kiiret kasvu. Sama kehtib ka Eesti, Läti ja Leedu majandusliku lähenemise kohta teistele Euroopa Liidu heaoluriikidele. Augustis avaldatud Euroopa Keskpanga uurimus näitab, et pärast iseseisvuste taastamist ja Nõukogude Liidust lahkumist on kolm Balti riiki seda erinevust tuduvalt vähendanud.
Vastavalt sellele uurimusele olid Eesti, Läti ja Leedu Slovakkia kõrval ühed vähesed euroala riikidest, kus reaalne SKT inimese kohta ostujõu standardi suhtes Euroopa Liidu keskmisele lähenes.
2015. aastal oli Balti riikides keskmine sissetulek ühe inimese kohta 66,5% euroala keskmisest. 1995. aastal oli see vaid 28%.
Positiivse arengu peamised tegurid on madal riiklik võlg, asutuste töö parandamine, majandustegevust soosiv poliitika, vabad ja avatud turud. Analüütikute hinnangul mängivad selles pidevalt jätkuvas lähenemisprotsessis samuti suurt rolli kiired meetmed ja kohanemine kriisi ajal. Tulevikus võivad majanduslikule arengule kiire palgatõus ja konjunktuurikõikumised olla väljakutseks.