Sakslased on euroala „sularahakuningad“. Ühegi teise euroala riigi kodaniku rahakotis ei ole nii palju münte ja rahatähti kui Saksamaal. Euroopa Keskpanga (EKP) uuringu kohaselt oli 2016. aastal sakslastel rahakotis keskmiselt 103 eurot. Balti riikides on summa poole väiksem, eriti eestlased on sularaha kaasaskandmise osas skeptilised ning tasuvad enamasti pangakaardiga.
Novembris avaldatud uuringu kohaselt on Lätis inimestel keskmiselt rahakotis 41 eurot, Eestis 43 eurot ja Leedus 29 eurot. Keskmiselt on euroala elanikel rahakotis 65 eurot.
Ka kauplustes sularahaga tasumisel on sakslased esikohal. 80% Saksamaa tehingutest tehakse sularahas. Lätis (71%) ja Leedus (75%) on sularaha tarbijate seas endiselt väga populaarne. Eestis seevastu makstakse umbes pool kõikidest maksetest (48%) sularahas.
Vaatamata kaarditehingute populaarsuse tõusule jääb EKP arvates sularaha siiski euroalas oluliseks maksevahendiks. Keskmiselt tasutakse euroalas 79% kõikidest tehingutest sulas ning 19% kaardiga. 2% kõikidest ostudest tehakse muu makseviisiga, näiteks tšekkidega.
Sularahaga tasutakse enamasti väiksemate ostude ja igapäevaste kaupade eest, aga ka restoranides, baarides ja kohvikutes. Siinjuures tulevad erinevused hästi välja soo ja vanuse lõikes. Mehed ja üle 40-aastased inimesed kasutavad sularaha maksevahendina kõige enam.